Ventilatsiooni projekteerimine ei ole pelgalt tehniline ülesanne, vaid kompleksne
tasakaalustamine, mis peab üheaegselt tagama siseõhu kõrge kvaliteedi (IAQ), vastama müranormidele ning täitma üha rangemaid energiatõhususe kriteeriume, mis on kehtestatud Euroopa Liidu tasandil.
tasakaalustamine, mis peab üheaegselt tagama siseõhu kõrge kvaliteedi (IAQ), vastama müranormidele ning täitma üha rangemaid energiatõhususe kriteeriume, mis on kehtestatud Euroopa Liidu tasandil.
Eesti
kliimas, kus hooned peavad olema õhutihedad, et minimeerida
soojakadusid, muutub mehaaniline ventilatsioon siseõhu kvaliteedi
tagamisel vältimatuks lahenduseks. Regulatiivne
raamistik jaguneb kahte peamisesse kategooriasse:
Euroopa Liidu energiatõhususe nõuded, mis määratlevad hoone üldise energiatarbimise piirid. Peamiseks alusdokumendiks on hoonete energiatõhususe direktiiv (Energy Performance of Buildings Directive, EPBD) ja Eesti siseõhu kvaliteedi nõuded, mis määratlevad funktsionaalsed ja tervisenõuded. Eestis on nõuded määratletud Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrusega nr 57. Need kaks regulatiivset suunda on tihedalt seotud, energiatõhususe saavutamine hoonete äärmise õhutihedusega on edukas vaid juhul, kui ventilatsioonisüsteem suudab tagada püsivalt nõutava siseõhu kvaliteedi.
Kuigi EL strateegilised suunad on selged sõltub ehitusprojekti otsene vastavus konkreetsetest riiklikest tehnilistest andmetest. Projekti vastavus energiatõhususe (ZEB) nõuetele kaotab tähtsuse, kui hoone ei taga tervisele ohutut sisekliimat. Isegi kõige energiatõhusam ventilatsioonisüsteem ebaõnnestub, kui see ei taga nõutavat minimaalset õhuhulga mahtu, CO2 ja niiskustaseme kontrolli. Seetõttu peavad projekteerijad eelkõige veenduma, et valitud süsteem vastab kvantitatiivsetele miinimumnormidele, isegi kui need nõuded lisavad süsteemi energiatarbimisele teatava koormuse.
Euroopa Liidu üleüldine raamistik: EPBD (Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiiv) uuendus ja ZEB ( Zero-Emission Building) nõuded.
Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiiv on peamine regulatiivne tööriist, millega tagatakse, et hoonetel on keskne roll liidu 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisel. Ventilatsioonisüsteemid on selles strateegias kriitilise tähtsusega, kuna need mõjutavad oluliselt hoone energiabilanssi.
Alates 2020. aastast on kõik uued hooned EL-is kohustatud olema "liginull emissioonilised hooned" (NZEB - Nearly-Zero Energy Buildings), nagu sätestati EPBD 2018. aasta revisjonis. NZEB kontseptsioon tähendab, et hoonetel peab olema väga kõrge energiatõhusus ja äärmiselt madal energiakulu, mis kaetakse suures osas kohapealsetest või lähedalasuvatest taastuvenergiaallikatest. Eesti ja teiste põhjamaiste liikmesriikide külmades kliimatingimustes muudab NZEB-nõue mehaanilise ventilatsiooni ja kõrge soojatagastuse kasutamise praktiliselt kohustuslikuks lahenduseks. Arvestades, et ventilatsioonist tulenev soojuskadu on õhutihedates hoonetes üks suurimaid energiakulusid, peab soojatagastuse efektiivsus ületama 80%- 85%, et täita NZEB-le esitatavat madalat primaarenergia nõuet.
Nullemissiooniline hoone (Zero-Emission Building ehk ZEB) ja uus regulatsioon.
Euroopa Liidu regulatiivne keskkond liigub edasi 2024. aasta mais vastu võetud Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiivi ajakohastatud versiooniga (Direktiiv (EL) 2024/1275). See direktiiv asendab Nearly-Zero Energy Buildings (NZEB) kontseptsiooni rangema "nullemissioonilise hoone" Zero-Emission Building (ZEB) nõudega.
Zero-Emission Building nõue hakkab kehtima:
1. jaanuarist 2028 kõikidele uutele avalik-õiguslikele asutustele kuuluvatele hoonetele
1. jaanuarist 2030 kõikidele teistele uutele hoonetele.
Zero-Emission Building määratluses on kaks määravat kriteeriumi, mis on ventilatsiooni projekteerimisel kriitilised: 1 - väga kõrge energiatõhusus, mille maksimaalne energiatarbimise künnis on seotud NZEB kogutarbimise piirmääraga. 2 - rangelt puuduksid kohapealsed süsinikuheitmed fossiilkütustest.
ZEB Mõju Ventilatsiooni Seadmete Valikule.
Fossiilkütuste keeld, nagu on määratletud artikli 11(1) kohaselt, mis sätestab, et ZEB ei tohi "põhjustada kohapealseid süsinikuheitmeid fossiilkütustest", laiendab regulatiivset haaret kaugemale põhiküttesüsteemidest. See hõlmab ka ventilatsiooni seadmetes kasutatavaid lisaküttekehi. Kui õhukäitlusseadmed kasutavad talvisel ajal soojatagastuse jäätumise vältimiseks või täiendavaks kütteks fossiilkütustel töötavaid täiendavaid küttekehi (näiteks maagaasil töötavaid), rikub see ZEB-nõuet.
See regulatiivne areng suunab projekteerijaid juba praegu valima süsteeme, mis kasutavad ainult elektri- või taastuvenergiaga toetatud kütteallikaid. Näiteks eeldab see üleminekut soojuspumpadega integreeritud ventilatsiooniseadmetele või ühendamist efektiivse kaugküttevõrguga, mille energiaallikas on ZEB-standarditele vastav. Eesti energiamärgiste süsteem, mis on kooskõlas EPBD-ga, kasutab primaarenergia arvutust. Ventilatsioonisüsteemi energiatõhusus on otseselt seotud hoone energiaklassiga. Nõuete täitmine mehaanilise ventilatsiooniga Eesti külmas kliimas tähendab, et süsteemi projekteerimisel peab olema tagatud kõrge soojatagastus aastaringselt. See süsteemne nõue eeldab, et seadmed peavad säilitama kõrge efektiivsuse isegi talvistes tingimustes, samal ajal vältides soojusvaheti jäätumist See viitab vajadusele varustada seadmed nutikate juhtimissüsteemidega, et minimeerida energiatarbimise tipus olevaid lisakütte vajadusi.
Väljakutsed.
Eesti ehitussektor seisab silmitsi keerulise ülesandega integreerida Eesti riiklikud miinimumnõuded Euroopa Liidu poolt kehtestatud ZEB standarditega. Need nõuded eeldavad täielikku projekteerimisfilosoofia muutust. Tulevikuprojekteerimisel on edukas ainult see lahendus, mis arvestab üheaegselt mürataseme piiranguid, maksimeerib soojatagastuse ja tagab seejuures ettenähtud minimaalsed õhukvaliteedi nõuded igas ruumitüübis.
Allikad ja lisainfo:
Zero Emission Buildings (Articles 7 and 11),
Nearly-zero energy and zero-emission buildings,
Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
Euroopa Liidu energiatõhususe nõuded, mis määratlevad hoone üldise energiatarbimise piirid. Peamiseks alusdokumendiks on hoonete energiatõhususe direktiiv (Energy Performance of Buildings Directive, EPBD) ja Eesti siseõhu kvaliteedi nõuded, mis määratlevad funktsionaalsed ja tervisenõuded. Eestis on nõuded määratletud Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrusega nr 57. Need kaks regulatiivset suunda on tihedalt seotud, energiatõhususe saavutamine hoonete äärmise õhutihedusega on edukas vaid juhul, kui ventilatsioonisüsteem suudab tagada püsivalt nõutava siseõhu kvaliteedi.
Kuigi EL strateegilised suunad on selged sõltub ehitusprojekti otsene vastavus konkreetsetest riiklikest tehnilistest andmetest. Projekti vastavus energiatõhususe (ZEB) nõuetele kaotab tähtsuse, kui hoone ei taga tervisele ohutut sisekliimat. Isegi kõige energiatõhusam ventilatsioonisüsteem ebaõnnestub, kui see ei taga nõutavat minimaalset õhuhulga mahtu, CO2 ja niiskustaseme kontrolli. Seetõttu peavad projekteerijad eelkõige veenduma, et valitud süsteem vastab kvantitatiivsetele miinimumnormidele, isegi kui need nõuded lisavad süsteemi energiatarbimisele teatava koormuse.
Euroopa Liidu üleüldine raamistik: EPBD (Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiiv) uuendus ja ZEB ( Zero-Emission Building) nõuded.
Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiiv on peamine regulatiivne tööriist, millega tagatakse, et hoonetel on keskne roll liidu 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisel. Ventilatsioonisüsteemid on selles strateegias kriitilise tähtsusega, kuna need mõjutavad oluliselt hoone energiabilanssi.
Alates 2020. aastast on kõik uued hooned EL-is kohustatud olema "liginull emissioonilised hooned" (NZEB - Nearly-Zero Energy Buildings), nagu sätestati EPBD 2018. aasta revisjonis. NZEB kontseptsioon tähendab, et hoonetel peab olema väga kõrge energiatõhusus ja äärmiselt madal energiakulu, mis kaetakse suures osas kohapealsetest või lähedalasuvatest taastuvenergiaallikatest. Eesti ja teiste põhjamaiste liikmesriikide külmades kliimatingimustes muudab NZEB-nõue mehaanilise ventilatsiooni ja kõrge soojatagastuse kasutamise praktiliselt kohustuslikuks lahenduseks. Arvestades, et ventilatsioonist tulenev soojuskadu on õhutihedates hoonetes üks suurimaid energiakulusid, peab soojatagastuse efektiivsus ületama 80%- 85%, et täita NZEB-le esitatavat madalat primaarenergia nõuet.
Nullemissiooniline hoone (Zero-Emission Building ehk ZEB) ja uus regulatsioon.
Euroopa Liidu regulatiivne keskkond liigub edasi 2024. aasta mais vastu võetud Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiivi ajakohastatud versiooniga (Direktiiv (EL) 2024/1275). See direktiiv asendab Nearly-Zero Energy Buildings (NZEB) kontseptsiooni rangema "nullemissioonilise hoone" Zero-Emission Building (ZEB) nõudega.
Zero-Emission Building nõue hakkab kehtima:
1. jaanuarist 2028 kõikidele uutele avalik-õiguslikele asutustele kuuluvatele hoonetele
1. jaanuarist 2030 kõikidele teistele uutele hoonetele.
Zero-Emission Building määratluses on kaks määravat kriteeriumi, mis on ventilatsiooni projekteerimisel kriitilised: 1 - väga kõrge energiatõhusus, mille maksimaalne energiatarbimise künnis on seotud NZEB kogutarbimise piirmääraga. 2 - rangelt puuduksid kohapealsed süsinikuheitmed fossiilkütustest.
ZEB Mõju Ventilatsiooni Seadmete Valikule.
Fossiilkütuste keeld, nagu on määratletud artikli 11(1) kohaselt, mis sätestab, et ZEB ei tohi "põhjustada kohapealseid süsinikuheitmeid fossiilkütustest", laiendab regulatiivset haaret kaugemale põhiküttesüsteemidest. See hõlmab ka ventilatsiooni seadmetes kasutatavaid lisaküttekehi. Kui õhukäitlusseadmed kasutavad talvisel ajal soojatagastuse jäätumise vältimiseks või täiendavaks kütteks fossiilkütustel töötavaid täiendavaid küttekehi (näiteks maagaasil töötavaid), rikub see ZEB-nõuet.
See regulatiivne areng suunab projekteerijaid juba praegu valima süsteeme, mis kasutavad ainult elektri- või taastuvenergiaga toetatud kütteallikaid. Näiteks eeldab see üleminekut soojuspumpadega integreeritud ventilatsiooniseadmetele või ühendamist efektiivse kaugküttevõrguga, mille energiaallikas on ZEB-standarditele vastav. Eesti energiamärgiste süsteem, mis on kooskõlas EPBD-ga, kasutab primaarenergia arvutust. Ventilatsioonisüsteemi energiatõhusus on otseselt seotud hoone energiaklassiga. Nõuete täitmine mehaanilise ventilatsiooniga Eesti külmas kliimas tähendab, et süsteemi projekteerimisel peab olema tagatud kõrge soojatagastus aastaringselt. See süsteemne nõue eeldab, et seadmed peavad säilitama kõrge efektiivsuse isegi talvistes tingimustes, samal ajal vältides soojusvaheti jäätumist See viitab vajadusele varustada seadmed nutikate juhtimissüsteemidega, et minimeerida energiatarbimise tipus olevaid lisakütte vajadusi.
Väljakutsed.
Eesti ehitussektor seisab silmitsi keerulise ülesandega integreerida Eesti riiklikud miinimumnõuded Euroopa Liidu poolt kehtestatud ZEB standarditega. Need nõuded eeldavad täielikku projekteerimisfilosoofia muutust. Tulevikuprojekteerimisel on edukas ainult see lahendus, mis arvestab üheaegselt mürataseme piiranguid, maksimeerib soojatagastuse ja tagab seejuures ettenähtud minimaalsed õhukvaliteedi nõuded igas ruumitüübis.
Allikad ja lisainfo:
Zero Emission Buildings (Articles 7 and 11),
Nearly-zero energy and zero-emission buildings,
Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused